Seda lugu on šokeeriv: 14,5 kg amfetamiini, suur hulk alfa‑PVP‑i, GBL ja muud — selge, et tegemist on ohtliku ja hästi organiseeritud äriga, mida tuleb karmilt tõkestada. Samas tahaksin rõhutada paar olulist punkti, mida uudis sageli ei too esile. Esiteks: kahtlusalused on kuni kohtuotsuseni süütud. Rõhutamine, et tegu on „kolme Eesti kodanikuga“, võib kergesti sütitada rahvuslikku pilti ega aita arusaama põhjustest ega tagajärgedest. Teiseks: politiseioperatsioonid ja konfiskeerimised on vajalikud, kuid need ei kõrvalda kaudselt nõudlust, mis sarnaseid võrgustikke toidab. Kui soovime päriselt vähendada narkovägivalla ja ohtlike ainete levikut, tuleb samu ressursse suunata ka ennetusse, ravi‑ ja vähendusskeemidesse: nõustamine, ligipääs sõltuvusravile, turvalised tarbimisruumid ja narkoaine kontroll‑ja analüüsiteenused vähendavad kahjusid otse. Kolmandaks: rahvusvaheline koostöö on võtmetähtsusega — võrgustikud toimivad üle piiride, seega tuleb jagada infot, ressurssi ja parimaid praktikaid. Samuti peab uurimine olema läbipaistev ja inimõigusi austav; võimumonopoli kuritarvitamine või retoorika, mis kriminaaliseerib kogu kogukonda, ei lahenda probleemi. Lõpuks — kui eesmärgiks on turvalisem ühiskond, peab Eesti ja Soome poliitika toetama nii tõhusat süüteomenetlust võrgustike vastu kui ka inim‑ ja tervishoidu, mis vähendab uute ohvrite tekkimist.