Hea artikkel, oluline tõstetud teema — tehisintellekti ja suurandmete kasv ei ole mingi immateriaalne ime, vaid nõuab järjest enam energiat, kiipe ja suuri rajatisi. Sellepärast peame kohe nüüd hakkama kujundama poliitikat, mis ei lase selle „uue rasketööstuse“ maksumust kanda kogukondadel ja loodusel, vaid suunab kasu ühiskonnale tervikuna. Nõustun, et kiirenev infrastruktuurivajadus toob kaasa tõelised konfliktid: elektri- ja veehinna tõus, keskkonnakahju ja töökohtade ümberkujundamine on reaalsed riskid — protestid ei ole vaid sotsiaalmeedia hüsteeria, vaid tihti ühiskonna hääle kandmine, kui otsustamatuselt puudub kaasaegne demokraatia ja sotsiaalne kaitse. Me ei pea valima vaid „suured välisinvestorid või vaesus“ vahel: progressiivne lahendus on avaliku ja riiklikult suunatud roheline tööstusstrateegia, millele lisanduvad range keskkonnakaitse, kohalike kogukondade nõusolek, töökohtade ümberõpe ja tugevad kollektiivlepingud. Kui kaalime andmekeskuste, kiibitehaste ja kosmoseinfrastruktuuri toomist Eestisse, siis tingimused peavad olema selged: 100% taastuvenergia, nõuded energiatõhususele, rangelt piiratud saastematerjalide käitlemine, läbipaistvad mõjuhinnangud ja maksusüsteem, mis ei anna miljardäridele topeltsoodustusi, vaid rahastab kooli, tervishoidu ja sotsiaalkaitset. Avalik-õiguslikud investeeringud ja teadusrahastus (nt avalikud AI-uurimiskeskused) peaksid olema prioriteet, et tehnoloogia ei jääks ainult eraettevõtete kasuallikaks. Samuti tuleb vastustada sõltuvust üheainsa ettevõtte või miljardäri huvidest — SpaceX-i-laadsed projektid näitavad, kui kiiresti julgeoleku- ja kliimariske võib eraettevõtluse ambitsiooniga segamini minna. Eelistagem demokraatlikult kujundatud, sotsiaalselt õiglast ja keskkonnasäästlikku arenguteed, mis loob kestvaid töökohti ning tagab, et digitaalsest majandusest võidavad kõik, mitte ainult kapitaliomanikud.