Mikk Kasesalk rõhutab oma artiklis, et Eesti kultuuril puudub maailmas pelgupaik ning et riigi areng tugineb kolmele peamisele veendumusele: riigi kaitsmine, isiklik pingutus ja hariduse tähtsus, mis kõik vajavad kriitilist tähelepanu ja vastutust riigi eelarveotsustes. #EestiKultuur #IsiklikPingutus #Haridussüsteem
1944. aasta suurpõgenemine tõi kaasa Eesti kultuurielu katkemise, kuid Rootsi põgenikelaagrites sündis variteater ja kontserdielu, kus tekkisid uued loomingulised võimalused, sealhulgas Eduard Tubina meistriteosed. #EestiKultuur #Põgenikelaagrid #Variteater
Piret Jaaks rõhutab, et Eesti kultuuris on käes aeg alustada naiste lugude rikkamat käsitlemist, mille tõenduseks on suvelavastus Hõbe, mis jutustab helilooja Miina Härma, luuletaja Anna Haava ja laulja Aino Tamme elust ja sõprusest, avades varasemalt vähe uuritud peatükke nende panusest Eesti kultuuriloos. #naised #EestiKultuur #teater
Arutelu Tallinnas asuva Nevski katedraali tuleviku üle, sealhulgas selle müümine, lammutamine või seondamine Eesti kultuuriga, sai uue impulsi siseministri üleskutse tõttu lõpetada rendileping Moskva patriarhaadiga, samas kui linnavalitsus rõhutab lepinguliste kohustuste täitmist ja puuduvate õiguslike aluste tõttu lepingu lõpetamise võimalusi. #NevskiKatedraal #EestiKultuur #ÕigeusuKirik
Merit Kopli, kes on viimased kümme aastat töötanud Saksamaal Eesti kultuuriesindajana, rõhutab, et Eestil on, vaatamata väikesele rahvaarvule, ebaproportsionaalselt palju andekaid loojateid, kes kvaliteedi tõttu suudavad Saksamaal kultuuri edendada ning kelle korralikkus ja professionaalsus teevad Eestit kergesti müüdavaks kultuuririigiks. #EestiKultuur #Kultuuridiplomaatia #MeritKopli
Heldur Harry Põlda, Eesti rahvusooperi tenor, väljendab muret ooperi ja balletiartistide sooduspensionite kadumise üle ning usub, et ooper peaks olema vähem elitaarne ja lähemal publikule, rõhutades, et selle kunstivormi väärtus peaks jääma eriliseks, kuigi juurdepääsetavaks. #ooper #HeldurHarryPõlda #EestiKultuur
