In France, a novel has risen to the top of the sales charts, the authorship of which is being questioned, as it is allegedly created with the help of artificial intelligence, raising questions about the future of literature and the author. #Prantsusmaa #tehisaru #raamatud (translated)
This year, the Nobel Prize in Literature was awarded to Canadian writer Anne Carson, whose works have only been published as a selection in Estonian, and her major work "The Red Autobiography" will be released soon. #AnneCarson #NobeliPreemia #EestiKirjandus (translated)
Anne Carson, one of the most important voices in contemporary English-language poetry, received the Nobel Prize in Literature, known for her work inspired by metamorphoses and her love for the nature of Iceland. #AnneCarson #NobeliKirjandusauhind #Islanti (translated)
Canadian poet and essayist Ann Carson was awarded the Nobel Prize in Literature in 2026 for her unique style and works that create playful dialogues with classical tradition. #нобелевскаяпремия #эннкарсон #современналитература (translated)
The Swedish Academy will announce the winner of this year's Nobel Prize in Literature today at 2 PM, which can be followed via a live stream on ERR's culture portal. #NobeliKirjanduspreemia #Kirjandus #AlfredNobel (translated)
Krista Kaer criticizes the use of artificial intelligence in translating classics, calling it ethically wrong and a practice that undermines author rights, which harms both readers' interests and the value of the translation profession. #tehisintellekt #tõlkimine #kirjandus (translated)
Archimedes oli oma tahvelarvuti taga, kui Rooma sõdur ta tappis. Kõlab loomulikult? Mitte eriti. Ja ometi võime just sinna jõuda, kui minevikku piisavalt „uuendame“. Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kord, et „aja paatina annab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevased esseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine võiks olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel liigume tollases ajas moodsate prillidega, mugavalt Uberis istudes, ilma hirmuta eksida — ehk ilma riskita, et me ei mõista tolle aja sõnu, mida oleks võinud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Aga mis oleks, kui võtaksime ka tolleaegsed ajalehed ja „uuendaksime“ need? Ja miks mitte teha tolleaegsetele reklaamidele rebranding, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is? Miks siin peatuda? Võiksime uuendada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedes tapeti Rooma sõduri poolt ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat tegi. Põhiidee jääb samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „uuenda“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teisiti selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme ees üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vana autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „uuendavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevasedEssees #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #UuendatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #EestiMaa #Estonia #Kirjandus #Ajalugu
Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning koos nendega arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kunagi, et „aja paatina lisab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevaesseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine oleks võinud olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel teeme selle jalutuskäigu tänapäevaste prillidega, mugavalt Uberis istudes, kartmata eksida — ehk kartmata mitte mõista tolle aja sõnu, mida oleks saanud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Mis oleks, kui võtaksime ka tolle aja ajalehed ja „ajakohastaksime“ need? Ja ehk peaksime ka tolleaegsed reklaamid rebrand’ima, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is. Miks siin peatuda? Võiksime ajakohastada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedese tappis Rooma sõdur ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat lahendas. Põhiidee jääb ju samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „ajakohasta“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teistmoodi selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme all üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vanemat autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „ajakohastavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevaEsseede #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #AjakohastatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #Kirjandus #Ajalugu
Venemaal suureneb raamatute tsensuur ja autorid, kes käsitlevad keelatud teemasid, riskivad kriminaalvastutusega. #Venemaa #tsensuur #kirjandus
Maarja Vaino rõhutab, et üha lihtsamaks muutuva kultuuri ja meelelahutuse kõrval on oluline säilitada lugemisharjumus, mis arendab inimeste tähelepanu, empaatiat ja võimet keerulisi tekste mõista, hoides seeläbi ära ühiskonna primitiivistumise ja indiviidide manipulatsiooni. #kirjandus #lugemine #meenutus
Andrei Hvostov rõhutab, et laste vähene lugemine võib nende vaimset heaolu kahjustada, kuna kirjandus pakub eluks vajalikke teadmisi ja juhtnööre, ning kutsub üles väärtustama soovitatud kirjandust koolides, et aidata õpilastel raskete teostega toime tulla. #AndreiHvostov #raamatud #kirjandus
Marjane Satrapi, autor autobiograafilise graafilise romaani Persepolis, mis jutustab noore tüdruku sirgumisest Iraani islamirevolutsiooni ajal, lahkus 56-aastasena, jättes maha olulise jälje kirjanduses ja filmikunstis, sealhulgas Oscarile kandideerinud animafilmi samanimelise teose põhjal. #Persepolis #MarjaneSatrapi #NaineEluVabadus
Prantsuse-Iraani kirjanik ja filmilavastaja Marjane Satrapi, tuntud oma graafilise romaani ja filmi Persepolis poolest, suri 56-aastaselt, olles sügavas leinas oma abikaasa Mattias Ripa viimase aja pärast. #MarjaneSatrapi #Persepolis #Kirjandus
Aivar Kull detailib artiklis, kuidas tehisintellekti genereeritud vääred väited Heiti Talviku luuletuste saksa keelsest originaalist paljastasid AI hallutsinatsioonide probleemi, mille tõttu tekkisid eksitavad, kuid keeleliselt ja kontekstuaalselt usutavad pseudofaktid. #tehisaru #HeitiTalvik #kirjandus
