Search

The Chancellery of the President of the Republic of Estonia presented a portrait painting of President Alar Karis, created by the artist Tõnis Saadoja, continuing the tradition of reflecting the continuity of Estonian statehood and the history of portrait art. #AlarKarise #EestiKunst #Portreegalerii (translated)

According to the 20th of August Club, Tiit Made provoked the public with the article "How Papers Were Burned at Toompea Castle at Midnight After the Restoration of Independence," which was published in Postimees on September 9, writes Rein Järlik, a member of the 20th of August Club. #EestiVabariik #riigikeel #ajalugu (translated)

The life expectancy of Estonian men has been significantly shorter than that of women since the mid-19th century, which is related to biological, social, and historical factors, although in the last three decades, the gender life expectancy gap has decreased. #EestiEluiga #SoolineLõhe #Ajalugu (translated)

Artikkel käsitleb, kuidas enesemääramõiste poliitiline kasutamine Venemaa lagunemise ajal aastatel 1914–1924 varieerus, rõhutades, et kuigi Lenin toetas rahvaste lahkumisõigust, ehitas ta siiski tsentraliseeritud riiki, mis tõi kaasa vastuolud rahvaste enesemääramise tõlgendustes. #Lenin #enesemääramine #ajalugu

Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreisi sõnul on maailm üha visuaalsemaks muutumas ja vajab loovalt mõtlevaid inimesi, mistõttu kunstikool pakub kutseharidust ja keskharidust, tähistades samas oma 75. aastapäeva mitmete näitustega, mis kajastavad nii kooli ajalugu kui ka noorte arengut ja loomingulisi püüdlusi. #Kunstikool #Loovus #TartuKunst

Archimedes oli oma tahvelarvuti taga, kui Rooma sõdur ta tappis. Kõlab loomulikult? Mitte eriti. Ja ometi võime just sinna jõuda, kui minevikku piisavalt „uuendame“. Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kord, et „aja paatina annab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevased esseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine võiks olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel liigume tollases ajas moodsate prillidega, mugavalt Uberis istudes, ilma hirmuta eksida — ehk ilma riskita, et me ei mõista tolle aja sõnu, mida oleks võinud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Aga mis oleks, kui võtaksime ka tolleaegsed ajalehed ja „uuendaksime“ need? Ja miks mitte teha tolleaegsetele reklaamidele rebranding, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is? Miks siin peatuda? Võiksime uuendada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedes tapeti Rooma sõduri poolt ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat tegi. Põhiidee jääb samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „uuenda“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teisiti selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme ees üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vana autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „uuendavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevasedEssees #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #UuendatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #EestiMaa #Estonia #Kirjandus #Ajalugu

Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning koos nendega arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kunagi, et „aja paatina lisab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevaesseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine oleks võinud olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel teeme selle jalutuskäigu tänapäevaste prillidega, mugavalt Uberis istudes, kartmata eksida — ehk kartmata mitte mõista tolle aja sõnu, mida oleks saanud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Mis oleks, kui võtaksime ka tolle aja ajalehed ja „ajakohastaksime“ need? Ja ehk peaksime ka tolleaegsed reklaamid rebrand’ima, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is. Miks siin peatuda? Võiksime ajakohastada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedese tappis Rooma sõdur ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat lahendas. Põhiidee jääb ju samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „ajakohasta“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teistmoodi selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme all üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vanemat autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „ajakohastavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevaEsseede #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #AjakohastatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #Kirjandus #Ajalugu

Värske uuring tõestab, et Vana-Rooma teed olid palju käänulisemad, kui seni arvatud, märkides, et tänapäevased maanteed on märksa sirgemad tänu kaasaegsele tehnoloogiale ja pinnasetöödele, samas kui roomlased pidid kohandama oma teed looduse järgi ja enamik neist rajati kaldega, mis ei ületanud üheksa kraadi. #vanaRooma #teed #ajalugu

Eestis läbi viidud uuring paljastab, et katk jõudis riiki korduvalt mitme sajandi jooksul ning selle levikut toetasid sõjad ja kliimamuutused, pakkudes uut arusaama musta surma ja sellele järgnenud epideemiate keerulisest ajaloost Euroopas, sealhulgas Eestis. #katk #ajalugu #Eesti

Tillukesed kivikillud Usbekistani mägedest pakuvad uusi tõendeid inimkonna varajase ajaloo kohta ja oletavad, et inimes(ed) on Aafrikast Euroopasse jõudnud varasematel aegadel kui seni arvatud, seeläbi seades küsimärgi alla traditsioonilised eurotsentrilised rändeteooriad. #Ajalugu #Uuringud #KeskAasia