About 11,000 people participated in the nationwide e-calculation, of which 375 solved all the math problems correctly, and the event took place at Võru Gymnasium, where it was opened by the school's alumnus and the rector of the Tallinn University of Technology, Tiit Land. #eRehkendus #matemaatika #Eestis (translated)
In the third nationwide e-calculation contest, 10,739 people participated, among whom 375 tasks were solved correctly, and the grand prize was won by Getter Põru. #eRehkendus #Matemaatika #TallinnaTehnikaülikool (translated)
The article discusses the impact of math anxiety on young people's learning experiences, emphasizing that this anxiety, arising from negative experiences and teaching methods, leads to avoidance behavior and poorer learning outcomes, jeopardizing young people's future career choices. #matemaatika #matemaatikaärevus #haridus (translated)
Mathematics anxiety drives young people away from math in school because they feel anxiety and difficulties related to the subject. #matemaatika #ärevus #noored (translated)
For scientists, such a scale is both impressive and bewildering; at the same time, the shock experienced by mathematicians should also sober up the public, says Kristjan Port in a technical commentary on R2. #OpenAI #matemaatika #teaduspublikatsioonid (translated)
OpenAI published 722 solved math problems in just one breath, which raises both admiration and discussion among scientists regarding intellectual productivity and the quality of research. #OpenAI #matemaatika #teaduspublikatsioonid (translated)
Mathematics anxiety, which affects young people's academic performance and career choices, is a serious problem in Estonia, with causes stemming from negative experiences in the subject and its connections to real life. #matemaatika #ärevus #haridus (translated)
On Thursday, Estonia will host the nationwide e-calculation for the third time, where math enthusiasts can participate in an online competition, solving 12 tasks to develop their mathematical skills and take part in a prize draw. #Haridus (translated)
Researcher Cristina Kroon emphasizes that evening training is an effective way to improve school results, acting as a legal form of brain doping, as physical activity supports brain development and boosts students' achievements, especially in mathematics. #füüsilineaktiivsus #kehalineaktiivsus #ajutöö (translated)
Archimedes oli oma tahvelarvuti taga, kui Rooma sõdur ta tappis. Kõlab loomulikult? Mitte eriti. Ja ometi võime just sinna jõuda, kui minevikku piisavalt „uuendame“. Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kord, et „aja paatina annab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevased esseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine võiks olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel liigume tollases ajas moodsate prillidega, mugavalt Uberis istudes, ilma hirmuta eksida — ehk ilma riskita, et me ei mõista tolle aja sõnu, mida oleks võinud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Aga mis oleks, kui võtaksime ka tolleaegsed ajalehed ja „uuendaksime“ need? Ja miks mitte teha tolleaegsetele reklaamidele rebranding, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is? Miks siin peatuda? Võiksime uuendada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedes tapeti Rooma sõduri poolt ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat tegi. Põhiidee jääb samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „uuenda“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teisiti selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme ees üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vana autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „uuendavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevasedEssees #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #UuendatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #EestiMaa #Estonia #Kirjandus #Ajalugu
Arkhimedes lei suu tablettáin, ko roomalaš sođâlii kodij sun. Kuulâk-uv luándulávt? Ij veikâ. Mut jis mii “päivittip” ovdâáigá puohân, te mii puáttep just tassaa. Meendu puoh kulttuurijn láá uđđâsmittemvuáváliih olgospyehtimah boares čäällijn, já tast láá savâstâllâmh ortografiist, sääniin, toimâttâsmerhâšuumijn já tekstâ heiviitmist tááláá lohhei. Ohtâ antikvaar-kävilij eeđâi munjin kuásik, ete “ääigi patina addel árvu” já tot puáhtá leeđ eromâšlii originál já halpâ kopio kooskâ. Mun avám Constantin Noica “Pasepeivi esseeh”, puátám Humanitas-koostâttâs 1992 ovdâsaanán já loovâm, ete “ortografia lii päivittum”. Noica lohâm puávtáččij leeđ moonnâm 1930- já 1940-lovoid čoođâ. Mut mii moonâp taan ääigi čoođâ tááláá čalmeglásáiguin, mukkâsávt Uberist, iige mii tarbâš peljeđ, ete mii eksip — teikâ ete mii ep iber taan ääigi säänih, maid puávtáččij äigiđ “jurgâliđ” vuáláá merkimeh. Mii jis mii väldip maid taan ääigi aviisijd já “päivittip” toh? Já mii puávtáččij maiddái rebrandistiđ taan ääigi ilmoottâsijd, vâi mij neuroneh iä tarbâš pargođ nuuvt ennuv, tego mii leččijme escape roomist. Mon tiet mii čuožžop tääl? Mii puávtáp päivittiđ maid historjá oppikirjijd já čäälliđ, ete Syrakusan Arkhimedes kodottui roomalaš sođâliist ton ääigi ko sun räknij matematiik suu tablettáin. Vuáđu-idea bisánis, ij-uv? Tuše ääigi já ááigikyevdil majgân. Já vala ohtâ ašše: mon tiet matemaatikah iä “päivit” Pythagorasta? Sij puáhtih nubástittiđ merkimeh. Sij puáhtih čielgiđ tuođâštâs nubbe láávlá. Sij puáhtih meid ráhtiđ kuvâ online animaatioin, mii šadda uáppeeh čalmij ovdâst. Mut Pythagoras teoreema bisánis Pythagoras teoreeman. Te ko mii lohep boares čällee, mon tiet mii ep bisânit maid suu ääigi kielâ — já tileest mii pyehtip pieijâđ tááláá čielgâttâsâid merkimeh? Já majemuš koččâmuš Humanitasân já ollâopâttuvâi kirjálâšvuotâ- já kielâtietâ olmoošân: jis tááláá skuvlâlâžžeh “päivittih” tii moonnâm muutá lovvee # já emojiiguin, leččij-uv tot tii mielâst pyeri? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PasepeiviEsseeh #Arkhimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #PäivittumOrtografia #KielâHistorjá #20260920_1926 #Anarâškielâ #InariSami #Suomi #Finland #Kirjálâšvuotâ #Historjá
Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning koos nendega arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kunagi, et „aja paatina lisab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevaesseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine oleks võinud olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel teeme selle jalutuskäigu tänapäevaste prillidega, mugavalt Uberis istudes, kartmata eksida — ehk kartmata mitte mõista tolle aja sõnu, mida oleks saanud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Mis oleks, kui võtaksime ka tolle aja ajalehed ja „ajakohastaksime“ need? Ja ehk peaksime ka tolleaegsed reklaamid rebrand’ima, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is. Miks siin peatuda? Võiksime ajakohastada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedese tappis Rooma sõdur ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat lahendas. Põhiidee jääb ju samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „ajakohasta“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teistmoodi selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme all üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vanemat autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „ajakohastavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevaEsseede #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #AjakohastatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #Kirjandus #Ajalugu
Rühm maailmas tuntud matemaatikuid väljendab muret tehisintellekti kasvava mõju üle matemaatika valdkonnas, hoiatades, et selle kiire ja läbipaistmatu kasutamine keeruliste probleemide lahendamisel võib kahjustada matemaatika alusposte ja teaduskoostöö reegleid. #tehisintellekt #matemaatika #teadus
Enam kui 5000 matemaatiku murede keskmeks on tehisintellekti ja matemaatika vahelise eesmärkide lahknevuse võimalus, tuues esile dilemma, kas keskenduda kiirete vastuste leidmisele või see-eest sügava arusaama saavutamisele matemaatika tõeliste põhimõtete osas. #matemaatika #tehisintellekt #Saalomon
OpenAI on teatanud, et on leidnud tõestuse vedeliku murdumise retseptist, mis viitab sellele, et kolmemõõtmelise viskoosse vedeliku vool võib teatud tingimustes muutuda matemaatiliselt singulaarseks, kuid tõestus vajab veel matemaatikute sõltumatut kontrollimist. #tehisaru #matemaatika #NavierStokesi probleem
PISA 2025 uuringud näitavad, et Eesti haridustulemused on languses, eriti lugemise ja matemaatika valdkondades, kuigi langus on olnud globaalselt madalam ning põhjamaades katastroofiline, mis viitab võimalikele hariduslikele kohandumisvastastele nähtustele. #hariduslangus #PISA #noored
Itaalia teadlaste uuring näitas, et varajane sotsiaalmeediakasutamine noorukite seas on seotud kehvemate õpitulemustega, kuna liigse ajalise panustamise ja hajutatud tähelepanu tõttu on koolitulemused, eriti itaalia keeles ja matemaatikas, halvemad võrreldes neid, kes alustasid sotsiaalmeedia kasutamist hiljem. #sotsiaalmeedia #õpitulemused #tähelepanuhajumine
Eesti Rahva Muuseumis toimuv Haridustreff toob kokku õpetajad, teadlased ja ettevõtjad, et arutada laste digikäitumist, tehnoloogiaõpet ning tuleviku matemaatikapädevusi ajastul, kus tehisintellekt ja robotid muutuvad hariduses üha olulisemaks. #digiharidus #tehnoloogilinejulgus #nooredtulevikule
Artiklis käsitletakse, kuidas OpenAI mudeli saavutused matemaatika valdkonnas võivad muuta teaduse paradigmat, kus algoritmid muutuvad kaaslasteks, kuid samas püsinud matemaatikamüüdid ja keerulised probleemid, sealhulgas miljoni dollari auhinnaga väljakutsed, jäävad endiselt lahendamata ja tõstatavad küsimusi, milline on inimese roll uues teaduslikus maastikus. #tehisaru #matemaatika #AI
Kaks Hiina tehnoloogiaettevõtet, Huawei ja Xiaohongshu, teatasid, et nende tehisintellektimudelid saavutasid 2026. aasta Rahvusvahelisel Matemaatikaolümpiaadil (IMO) 100-protsendilise tulemuse, saavutades seda harvaesinevat hulka, mis varem õnnestus vaid andekatel noortel. #tehisintellekt #matemaatikavõistlus #rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad
